Meil kõigil on ilmselt hetki (eriti laste kasvatamisel), mida me just väga ei naudi. Samas jäävad need samad hetked meie mällu pildina, mida hiljem meenutame kui “vanad head ajad”.
Mäletan siiani üht hullumeelselt õhtut oma lastega. Oli olnud pikk ja väsitav tööpäev ning mu kallis abikaasa oli järjekordsel ärireisil (minu mõistes küll pigem puhkusereisil). See tähendas, et kogu õhtune trall lastega jäi minu privileegiks. Kodus ringi vaadates tundus nagu oleks tornaado meist üle käinud – riided ja mänguasjad igal pool laiali.
Mu kallid lapsed olid loomulikult otsustanud igasuguseid hea käitumise tavasid ignoreerida – meie elutoa põrand nägi välja nagu JFK lennuväli tipptunnil, ainult et lennukite asemel maandusid sinna pidevalt toit, mänguasjad või mõni lastest.
Üks oli selge, koostööleppele nad täna õhtul alla ei kirjuta. Lisaks kõigele olid nad muidugi ka näljased. Õhtusöögi koha pealt valitses mu peas see suur tühjus, milleks inimesed tunde mediteerivad. Poodi polnud ma jõudnud juba vähemalt nädala ning üldiselt ei kuulu kokkamine minu lemmiktegevuste hulka. Külmkapis valitses sama suur tühjus kui minu peas.
Ma tundsin, et mu tuju läks aina halvemaks ja laste tujud järgisid loomulikult minu eeskuju. Eriti meelierutav tundus mõte, et varsti algab pihta magamamineku mitmetunnine saaga.
Sain aru, et mul on nüüd kaks võimalust – teha sellest piinarikas õhtu meie kõigi jaoks või muuta oma suhtumist, mis lubaks mul nautida seda killukest aega oma lastega. Minu valik – kohver number kaks.
Kolm lihtsat sammu, kuidas oma suhtumist muuta:
- Pane asjad perspektiivi. Isegi kui täna kõik ära koristada, ootab homme ees samasugune kaos. Kui sul on aega ja jaksu, siis korista, aga ära lase segadusel end stressi viia. Pigem naudi seda segadust, sest kui viimane teismeline kodust lahkub, mõtled sellele hetkele igatsusega tagasi.
- Leia midagi, mille eest tänulik olla. Ole tänulik näiteks selle eest, et sul on ägedad lapsed, kellega koos kasvada ja areneda.
- Keskendu asjadele, mida on võimalik just praegu ja kohe kontrolli alla saada ning ära muretse kõige muu pärast. Mõtle nagu MacGyver ja kasuta kõike, mis on käepärast (näiteks pasta) ja tee sellest midagi sellise armastusega, nagu oleks see väärt miljoni eurot. Lõppude lõpuks sööd sa seda koos inimestega, kes on väärt isegi rohkem – oma lastega.
Minu otsus ja tegevusplaan:
Järgmisena tuli kokkamise ülesanne täita. Otsustasin valmistada midagi maitsvat, mis meeldiks kogu perele – Pasta A la Ketchup. Hõrgutav roog, mida nad naudivad ka tulevikus oma tudengielu ajal.
"Lapsed kasvavad üles kiiremini, kui seda ootame – ei tasu veeta seda killukest aega pidevalt halvas tujus olles."
Me laulsime ja tantsisime köögis ning kõigi tujud tõusid nagu meie akna taga oleva kraadiklaasi näidik soojal suvisel hommikul.
Õhtuks oli meil laud broneeritud linna kõige populaarsemas restoranis (laste mängulaua taga), kus me nautisime oma hõrgutavat gurmeerooga. Meil õnnestus oma õhtu nii lõbusaks sündmuseks muuta, et isegi magama minek enda imelises rutiinsuses sujus üllatavalt ladusalt. Lapsed olid tantsust ja trallist niivõrd väsinud, et protesteerimiseks polnud neil enam lihtsalt jaksu.
Too õhtu andis mulle hinnalise õppetunni – kui asjad ei lähe meile meelepäraselt, siis me võime kas vinguda ja õnnetud olla või oma suhtumist muuta ning hetke nautida.
Sa ju tead, et parim aeg tegutseda on nüüd ja praegu!
Seega, kuna sul on juba see postitus lahti, võta paar minutit, et mõelda järgnevatele küsimustele, neile vastata ja saata omale meilile, nii et saaksid neid sobival ajal üle vaadata.
Sinu vastuseid ei salvestata kusagil ja need on ainult sulle kasutada.
Pane endale kirja:
