Kuna viimased paar nädalat on keegi poistest pidevalt olnud kerges köhas või nohus ning seega lasteaeda minna ei saa, olen saanud oluliselt rohkem lastega koos kvaliteetaega veeta.
Meie eilne kvaliteetaeg kulges päris värvikirevalt. Hommikust peale tehti meie kodus kalli ema poolt üks viga teise järel. Peakokk oli pudru keetmisel ilmselgelt liiga aeglane. Toatemperatuur oli samuti vale, mistõttu jahtus puder nii kaua, et selle ajaga oleks dinosaurused jõudnud kaks korda välja surra. Serveerimiseks oli valitud vale pildiga serviis, kaunistatud täiesti valede marjadega ning kirsiks tordil oli kõrvale asetatud ka täiesti talumatut värvi lusikas.
Näljased kliendid ootasid väga rahutult ning jootraha lootus oli ilmselgelt tänaseks kustunud. Kui suurem nälg sai kustutatud, siis ülejäänud puder koos kaunilt punaste vaarikatega lausa pidi protesti märgiks enda koha vaibal leidma.
Loomulikult on meie peres LIIGA VÄHE mänguasju – ainult üks toatäis!!! Ja mis mõttes on igat autot ainult ÜKS??? Seetõttu käis arusaadavalt kaklus absoluutselt iga lelu pärast. Ilmselgelt on mängida ju vaja täpselt sama asjaga täpselt samal ajal. Hea oli muidugi see, et korraga nuttis ainult üks laps, teine sai ju siiski hetke enda kätte krabatud asjaga mängida.
Okei, leidsime siis rahulikuma tegevuse. Poisid asusid köögilaua taha joonistama. Värvipliiatseid on meil õnneks päris mitme vikerkaare jagu. Lootsin juba nautida rahus tassikese teed, kui selgus järgmine suur error. Värvida on vaja ju korraga sama pilti! Igat värviraamatut on ainult üks??? Kuhu mujale sa ikka enda pahameelt välja valad, kui söögilauda kaunistavate imeilusalt õitsvate krüsanteemide peale. Vaas löödi ümber sellise vägilase jõuga, et ühtlaselt märgusid nii pildid, pliiatsid, söögilaud, põrand kui ka loomulikult riided.
Kolisin siis üleni läbimärjad lapsed sooja vanni. Peale iga vannimänguasja pärast kaklemist leidsid nad lõpuks ometi mõlemat rahuldava tegevuse. Suures ja sõbralikus üksmeeles organiseerid nad enda kopsikutega kogu vannivee hoopis vannitoa põrandale. Ärge saage minust valesti aru – meil on imelised lapsed. Aga nad on … LAPSED.
Kui mu abikaasa lõuna ajal kabinetist kööki tuli ütlesin: “Tead, ma tunnen, et selles kaoses kaine mõistuse säilitamiseks ma ikka pean kuidagi saama enda hommikurutiine teha.” “Miks sa siis täna hommikul ei teinud?” uuris ta. “Mul polnud aega”, vastasin. “Mul oli vaja enda blogiga tegeleda. Ainuke aeg, kui ma seda teha saan, on ju siis, kui lapsed magavad. Päeval on nii palju muid tegemisi.”
“Ega keegi ei käse sul ju seda blogi teha”, vastas ta. Ja tal oli täielik õigus! Keegi ei käse mul blogi kirjutada. Keegi ei käskinud mul lapsi saada. Need on kõik mu enda valikud. Kogu meie elu on meie enda valik!
Oli aeg meenutada endale vana head tõde:
Kui midagi ei meeldi, siis muuda seda. Kui muuta ei saa, siis muuda enda suhtumist. Ära virise!
Võta hetk ning mõtle järele:
- Mis on valdkonnad sinu elus, millega sa hetkel rahul ei ole?
- Kuidas sa saaksid neid muuta?
- Kui sa neid muuta ei saa, kuidas saaksid muuta enda suhtumist nendesse?
Minu valikud täna hommikul: ärkasin tunnike varem, tegin joogat, mediteerisin, lugesin veidi, panin kirja, mille eest ma tänulik olen, ütlesin endale afirmatsioone ja visualiseerisin, kuidas tänane päev läheb. Nüüd istun köögilaua taga ning kirjutan enda järjekordset blogi. Köögiakna ribikardinate vahelt piilub sisse mõnus hommikupäike. Olen valmis kõigiks väljakutseteks, mis tänane päev toob ning tean, et need on kõik mu enda valik. Tunnen, et tuleb suurepärane päev!
Sa ju tead, et parim aeg tegutseda on nüüd ja praegu!
Seega, kuna sul on juba see postitus lahti, võta paar minutit, et mõelda järgnevatele küsimustele, neile vastata ja saata omale meilile, nii et saaksid neid sobival ajal üle vaadata.
Sinu vastuseid ei salvestata kusagil ja need on ainult sulle kasutada.
Võta hetk ning mõtle järele:
