Kujutle: gümnaasiumiaegne mina, seisan ühe talvise peo ukse ees, snäkikotid käes ning peas lootus mõnusalt sõpradega aega veeta. Kõik tundus ideaalne… kuni astusin sisse ja märkasin üht inimest, keda ma ei tundnud. Ainult üht!
Ja mis siis juhtus? Ma veetsin terve õhtu vaikides. Ainult siis, kui keegi midagi küsis, suutsin sõna sekka öelda. „Jah.” „Ei.” „Aitäh.” See oligi kogu mu panus. Kogu ülejäänud aja püüdsin nii märkamatuks jääda, et oleksin võinud vabalt tapeedimustrisse sulanduda.
Ent siin on elu iroonia: aastaid hiljem leidsin end USAs müümas raamatuid ukselt uksele. Ja mitte lihtsalt mõnele inimesele – vaid rääkimas umbes 30 000-ga! Kui keegi oleks seda mulle gümnaasiumis rääkinud, oleksin ilmselt naernud. Või jooksu pannud.
Üllatus-üllatus: ma sain hakkama. Ja mis veelgi olulisem – õppisin, et uute inimestega suhtlemine ei eelda loomupärast enesekindlust. See nõuab lihtsaid võtteid: veidi valmistumist (kui võimalik), enda väärtustamist ja siirast huvi teiste vastu.
Siin on kolm lihtsat sammu, mis aitasid mul vaikivast peokülalisest inimeseks, kes tõesti naudib suhtlemist:
1. Valmistu, kui võimalik (aga ära muretse, kui ei saa)
Mõnikord on sul enne kohtumist aega veidi valmistuda. Kui tead, et kohtud inimesega teisest kultuurist, uuri näiteks nende traditsioonide või tausta kohta. Näiteks kui kohtud kellegagi Indiast, on Diwali festival või kriket hea jututeema. Väikesed asjad näitavad, et sa hoolid, ja aitavad vestluse lihtsalt käima tõmmata.
Aga alati ei ole võimalik ette valmistuda. Sellisel juhul piisab siirast naeratusest ja huvist, mida näitad. Mõnikord töötabki see paremini!
Vestluse alustuseks:
- „Ma lugesin hiljuti Diwalist – tundub nii värvikas ja rõõmus. Kuidas sina seda tähistad?”
- „Mis on sinu lemmik asi oma kultuuri juures?”
2. Meenuta, kui tubli sa tegelikult oled
Seal gümnaasiumi peol olin ma nii keskendunud sellele, mida võiks valesti minna, et unustasin kõik asjad, mida ma juba hästi teen. Nüüd, enne iga kohtumist, võtan hetke ja tuletan endale meelde mõne oma väikese või suure saavutuse.
Kas juhtisid hiljuti keerulist projekti? Või panid lihtsalt hommikul lapsed õigeks ajaks kooli ja jõudsid ise tööle? Kõik loeb. Need hetked tuletavad meelde, et oled võimeline palju rohkemaks, kui hetkel tundub.
Vestluse alustuseks:
- „Mis on olnud sinu nädala parim hetk?”
- „Mis on viimane asi, mille üle sa tõeliselt uhke oled?”
3. Ole päriselt huvitatud teisest inimesest
Inimesed tunnevad kohe ära, kui keegi on nende vastu siiralt huvitatud. Küsi küsimusi, kuula vastuseid ja leia midagi, mida imetleda. Olgu see nende töö, loovus, huumorimeel või isegi stiilne mantel – alati on midagi, mis teeb inimese ainulaadseks.
Mäletan, kuidas kord kohtasin kedagi, kes esialgu tundus üsna kinnine. Aga siis küsisin: „Mis on kõige põnevam reis, kus sa käinud oled?” Selgus, et ta oli roninud mägedes igal kontinendil! Üks lihtne küsimus võib viia ühe parima vestluseni su elus.
Vestluse alustuseks:
- „Mis projekt sulle praegu kõige rohkem põnevust pakub?”
- „Kui sa saaksid anda ühe nõuande, mida kõik võiksid kuulda, mis see oleks?”
Vaadates tagasi, tahaksin oma gümnaasiumiaegsele minale öelda: „Sa ei pea olema ideaalne. Piisab, kui oled kohal, uudishimulik ja avatud.”
Olgu see pidu, töökohtumine või täiesti juhuslik olukord – pea meeles: see ei ole kunagi kõige valjema häälega inimene, kes võidab. See on see, kes kuulab, küsib ja julgeb päriselt huvi tunda.
Ja kui mina suutsin minna vaiksest peokülalisest 30 000 inimesega suhtlejaks, siis saad ka sina.