Kes meist ei oleks lastega poodi mänginud. Emal-isal tuleb ju aeg-ajalt ikka tuhin mõni natuke räsitud mängukaru soetada. Hämmastav, kui head müügimehed on meie lapsed. Nad suudaksid isegi kõrbeelanikule liiva müüa.
Lapsed kasutavad hämmastava kergusega strateegiaid, mille omandamiseks nende täiskasvanutest ametikaaslased päevad läbi Zoomi seminare studeerivad ning kõiksugu müügiraamatuid läbi hekseldavad. Vanematel on veel palju õppida.
Kuidas ma taibuka müügimehe lõksu jäin
Oli mõnus kevadine päev ning meie kodus oli päeva loosungiks – VARAKEVADISED ALLAHINDLUSED, KÕIK MÜÜGIKS. Hetkel ju poodi minna ei saa ning sellepärast toodi meile kauplus lausa koju kätte .
Mängutoa aknalauale olid ritta seatud ning hinnasiltidega märgistatud autod, pallid, kaisukad ja issi telefon. Pääsenud ei olnud ka beebi, kelle kõristid olid samuti õhinal uut omanikku ootamas.
“Emme, tule poodi!” hõigati kõrvaltoast. Poeomanik lausa pakatas lahkusest ulatades poeuksel mulle rahakoti koos kõlisevate müntidega (miks päris maailmas kliente nii ei kohelda? :D). Juhuuu, läheme shoppama!!!
Peab mainima, et valik oli tõesti lai ning hinnad soodsamad kui Mustal Reedel. Peale ratsionaalset kaalutlemist otsustasin punase mänguauto kasuks. Ilus ju öökapile panna :). Ainult ühe ostuga väike kaupmees aga ei leppinud.
“Äkki võtate siis juba ka dinosauruse siit kõrvalt? See on nii kaunis roheline,” pakuti lahkelt.
Nõustusin entusiastliku poepidajaga. See sobib imehästi punase neljarattalise kõrvale. Nüüd on minu öökapp palju uhkema väljanägemisega.
Hakkasin vaikselt kassa poole liikuma, kuid säravate silmadega müügimees ei lasknud klienti nii kergelt käest: “Vaatan, et teil on väike beebi. Soovitaks juurde võtta ka selle kõristi.”
No kuidas sa sellise argumendiga vaidled. Lisasin kõristi ostukorvi. “See teeb kokku 3 eurot,” sõnas tarmukas müügimees. Ulatasin viielise. ‘Mul kahjuks on ainult üks euro tagasi anda,’ teatas müügimees ning mulle suruti pihku ilus läikiv münt ja lehvitati head aega. Äri vist õitseb, kui kassas ainult suured rahatähed on :D. Mis seal ikka, tänapäeval tuleb kaupmehi ju toetada :).
Kas tahame või mitte, elu koosneb erinevatest müügisituatsioonidest.
Miks inimesed ostavad?
On mõned kindlad põhjused, miks mina, sina ning kõik ülejäänud inimesed maailmas oste sooritavad.
Esiteks, meile meeldib müügimees.
See on ilmselt üks suuremaid põhjuseid, miks me vanematena alati enda laste poode külastades midagi ostukorvi lisame. Tegelikult kehtib sama ka päris maailmas.
Huvitav on ka selline fakt, et naised jätavad tihti asja ostmata, kui neile müügimees ei meeldi, isegi kui hind on hea ja asja tegelikult vaja. Nii et müügimaailma reegel nr. 1 on see, et müügimehel tuleb esmalt “maha müüa” iseennast.
Teiseks, meile meeldib toode (meil on seda vaja).
See fakt kehtib küll päris maailmas rohkem kui mängutoa poes, kuid kuidagi ei saa ümber tõsiasjast, et kui sul on beebi, siis kõristi on täiesti omal kohal (mistõttu ma selle lapsele juba ühe korra ostsin :D). Kui ka hinnas kokkuleppele saame, on kaup koos.
Kolmandaks, meile meeldib selle toote idee.
Näiteks soetasin endale kunagi suure entusiasmiga mitmekordseks kasutamiseks mõeldud puuviljakotid. Ma ei olnud küll võlutud nende “luksuslikust disainist”, kuid mulle meeldis idee osta midagi, mis säästab keskkonda.
Kuna meie pere toidutagavarade eest hoolitseb nüüd juba pikemat aega Prisma kuller, siis näevad need ülivinged puuviljakotid välja justkui poleks neid kordagi kasutatud (ilmselt sellepärast, et see on tõsi). Aga ega ma neist ei loobu ka. Puhtalt põhimõtte pärast. Ikkagi kasulik keskkonnale ju!
Neljandaks, kõik teised ka ostavad.
Keegi ei taha olla ainus rumal, kes ostab, aga keegi ei taha olla ka ainus rumal, kes EI osta. Kui kõik teised ostavad, siis on ju tegu hea asjaga. Nii et isa juba ostis, väikevend ladus terve korvi asju täis, vanaemagi käis juba ostlemas. Ema ei saa ju ometi ainuke rumal olla, kes siis võimaluse uus mängudinosaurus saada kasutamata jätab. Ja päriselus on sama lugu.
Näiteks, kui kõigil naabritel juba ammu robotid muru näksivad, kuidas sa oled siis ainuke hull, kes vabatahtlikult laupäeviti enda pläriseva rohuhävitajaga kallite naabrite nädalavahetuse idülli rikub? Meie veel teeme seda, kuid küll ka minu kallis abikaasa ükskord murdub ja nõustub lapsendama ka meie perre selle väikese nunnu roboti.
Kasvatades lapsi või mitte, aga elu seisneb suures osas müügis.
Lapsed saavad sellest juba varakult aru. Nad oleks justkui enne sündi juba Zig Ziglar’i Müügisaladused läbi lugenud ning lasteaias ka vastava seminari läbi teinud. Jälgides hoolikalt kõiki müügi alustalasid üritavad nad meile selgeks teha, et just jäätis on lõunasöögiks sobivaim ning supp, mille ema armastusega valmistas, oleks ilmselge ülesöömine.
Samamoodi tuleb meil omakorda neid veenda, et porilombist hüppamast tulles ei ole hea mõte samade riietega värskelt vahetatud voodilinade vahele hüpata. Jah, ma saan aru, et üks hüppamine kõik:). Nii et üks müük teise järel. Vaid müüja ja ostja vahetavad enda rolle kiiremini kui ema jõuab voodilinu vahetada:)
Nii et kui te järgmine kord oma kallite võsukeste poeuksest sisse astute ning ostuhullusesse sukeldute siis pange tähele, kui targad ja andekad müügimehed teie lapsed on ning kuidas neid samu aspekte saate ise ära kasutada, kui end müüja rollis leiate. Just nii! Kasutage nende trikke nende enda vastu ja vaatame, kes sellest lahingust seekord võitjana väljub;)
Armastusega,
Annika
P.S. Mõtle ühele enda sõbrale, kellel võiks sellest postitusest kasu olla ning jaga seda temaga! Kõigile kulub päeva killuke positiivsust ning nii tema kui ka mina hindame seda kõrgelt!
